Tutvu ETL’iga: Maarja Luik

Maarja Luik on üsna uus kuid väga aktiivne liige meie liidus. Alati võtab osa koosolekutest ning üritustest. Sellel aastal registreeris Maarja oma kasvatajanime, milleks on Fast & Furry Ferrets. 2016. aasta kevadeks on tal plaanitud kasvatuse esimene pesakond Nugile. Kasvatusse kuulub shampanja neiu Nugi ning must soobel Oss, kellest tuleb ka järgnevas intervjuus juttu.

 

Kust tuli esimene kokkupuude tuhkrutega?

Olin vist 8-10-aastane piiga, kui nägin RTLi kanalilt mingit seriaali, kus elas ühes peres tuhkur. Armusin esimesest silmapilgust ja teadsin kohe, et tulevikus saab ka mul kodus see loom olema.

Miks just sai valitud tuhkur lemmikloomaks? Mis on selle looma eelised teiste lemmikloomade ees?

Minu elus on olnud palju ja kõikvõimalikke loomi: taluloomadest lapsepõlves lemmikloomadeni täiskasvanuna: kassid, miniküülikud, liivahiired, rotid, hamstrid. Kõik hästi toredad lemmikud, aga esiteks nad elavad nii kurvalt vähe ja teiseks- nad ei ole tuhkrud. Lapsepõlveunistus vajas ju täitmist. Lükkasin tuhkruvõttu meeletult edasi. Oli vaja lõpetada koolid, elukohad olid sellised ajutised või siis mitte sobivad, siis sündis esimene laps ja tuhkruvõtuplaan jäi katki. Järgnesid mitmed elukohavahetused ja töö oli ka selline, et looma jaoks poleks aega jagunud. Jah mul oli küll pikalt kass, aga tema ei vaja sellist tähelepanu, kui tuhkur. Aastal 2012 aga olin oma eluga nii stabiilses seisus, et saigi mu suur unistus teoks- meie perre tuli Valgetuhkur Inestimable Merci ehk koduselt Nugi. Selleks ajaks olin ma läbi lugenud kõik eesti- ja inglise keelsed kättesaadavad materjalid tuhkrute kohta. Kodu oli juba kuid enne tuhkru ostusoovi avaldamist enam-vähem tuhkrukindlaks muudetud. Ja kuna minu soov oli võtta mitte lihtsalt tuhkur, vaid hakata ka aretusega tegelema, siis selliselt sai ka Nugi Valgetuhkru kasvatusest ostetud ja minu eluunistus täidetud. Ma ei tookski välja eeliseid teiste lemmikute ees väga: loomad ju erinevad kõik. Võibolla ehk tuhkrute ääretult mänguline iseloom; nende mitte liialt lühike eluiga; väljas jalutamise võimalus just siis, kui mulle sobib, mitte siis, kui seda väga vaja nagu koeradega ja noh, kes juba tuhkruid armastab, siis teab, et ega neile,, paharettides,, imelistele olevustele ikka naljalt kedagi teist eelistada ju saagi :). Nad on ju tuhkrud!

Räägi Ossist. Kuidas Oss tee Teie pereni leidis ja miks otsustasite ta endale jätta?

Oss tuli meie juurde täiesti ootamatult ja plaanimata. Kuna 2013- 2014.aastal minu aretusplaan Nugiga lükkus seoses teise lapse sünniga edasi ja Nugi sai implantaaditud ning minu mõte jätta Nugi esimesest pesakonnast üks tuhkrupiiga talle seltsiliseks luhtus, siis nii me elasimegi kuni eelmise aasta augustini vaid ühte tuhkrut pidades. Kuni ühel päeval nägin tuhkrukasvatuse Ferret Kennel Bullbergi palvet leida ühele pisikesele, hädisele tuhkrukutsikale hoiukodu. See õnnetu loomake leiti ühest Tallinna korterist mahajäetuna selle korteri üürniku poolt. Loom oli olnud nädalaid söömata-joomata, kaetud vakladega ja väga täbaras olukorras. Loomakaitse Liidust võeti ühendust Kirkke Bergmanniga Bullbergi kasvatusest ja Kirkke päästis oma hoole ja armastusega tolle pisikese õnnetu elu, ravis teda ja turgutas. Aga kuna Kirkke enda tuhkrud ei tahtnud kuidagi uue leidlapsega leppida, siis vajas see tore olevus omale esialgu hoiukodu, hiljem ka minu suureks rõõmuks päriskodu, sest tema omanik, kelle vastu algatati ka kininaalsüüdistus, ei soovinud tuhkrut tagasi- nii ta läbi Kirkke ja saatuse tahte siis meile sattus ja ma ei kahetse seda otsust kunagi. Nugi sai endale suure sõbra, klappisid nad esimesest päevast ja Ossist on saanud meie pere täisväärtuslik liige. Tänaseks on ta siis ca 1,5-aastane, implantaaditud, ilus, suur, terve, parima iseloomuga lastesõbralik tuhkrupoiss, kellega olen ka näitusel käinud ja auhinna koju toonud. Armastus ja hoolitsus teevad imesid! Alakaalulisest kondivarest on saanud 1,8kg kaaluv iludus.

Sellel aastal plaanid oma esimest pesakonda Nugile. Mis ajendab Sind tegelema aretusega ning mis on tulevikuplaanid kasvatajana?

Jah, tegelikult oli esimene pesakond plaanitud juba sel aastal, aga kahjuks Nugi ei tiinestunud ja poegi ei sündinud tema esimesest paaritusest. Nüüd on uus peigmees talle välja valitud ja on oodata väga ilusat ja heade geenidega ning iseloomuga tuhkrute pesakonda. Aretusega tegelema ajendab mind asjaolu, et järjest vähem on ,,saada,, puhtaid, standartseid ja mitte eksootiliseks aretatud tuhkruid. Minu plaan on ajada vaid seda nö standartset ja puhast joont- ei mingeid eksootilisi värvuseid ega ka segapaaritusi metstuhkrutega või nende järglastega. See on esmane eesmärk ja soov. Kas see ka alati nii jääb, eks see paistab. Alustan vaikselt ja üht liini ajades. Jumaldan ise šampanja värvi tuhkruid ja esialgu jään aretuses selle kauni tooni juurde. Head geenid ja tervised ning iseloomud sinna juurde. Kuigi iseloomusid ei tea me iial loomade puhul 100% kindlalt ette, aga mingi aimdus ju siiski on, kui teame paaritatavate loomade tausta, kasvutingimusi ja suhteid inimestega.

Kuidas pead oma tuhkruid? Kui tihti viid neid välja? Millega toidad?

Minu loomadel on oma isiklik väike tuba, kus nad on 24/7 nii, nagu neile meeldib. Kui soovivad magavad pesas põrandal, kui tahavad puuris kiiges. Puuril on uks eest võetud ja alati avatud. Vaid siis, kui läheme ka ööseks kodust ära, siis loomade ohutuse huvides elavad nad öö-kaks oma mitmekordses puuris. Meie kodusoleku ajal aga ei ole loomad vaid enda toas üksina. Kas käime seal ise koos lastega nendega mängimas- tegelemas või jooksevad tuhkrud elamises ringi. Vaid kööki ja magamistuppa puudub neil ligipääs. Kuna mul on aga 2,5-aastane tütar ka, siis pean olema hoolas, et lapse mänguasju, mis on kummist maas ega tuhkrutele kättesaadavas kohas ei vedeleks- neile nii meeldib neid närida, aga see pole ei lapsele meeltmööda ega ka tuhkrute tervisele hea, mis on esmane selle asja juures. Seega alati, kui loomad elutuppa tulevad, siis on vaja kõik ohtlik maast jm kõrgemale ära panna. Õues käime küll tuhkrutega, aga viimasel ajal mitte liiga tihti kahjuks. Sooviks ise rohkem. Kuna elame Tallinna kesklinnas, siis ma ei soovi tuhkrutega siin tänavatel ja parkides eriti jalutada- kõikvõimalikud haigused on pesitsemas ja mul nende osas eriline alalhoiuinstinkt ja ettevaatus. Kui aga vähegi võimalus, siis viin loomad metsa või linnast välja loodusesse. Minu unistus on elada oma majas ja võimaldada tuhkrutele 24/7 vaba pääsu õue, neile ehitatud ja nende elutingimusi silmas pidades kujundatud suurde aedikusse. Kunagi saab ka see unistus täide viidud. Tuhkrud söövad meil enamasti toortoitu, aga oskavad lugu pidada ka kvaliteetsest teraviljavabast ja rohke lihasisaldusega kuivtoidust. Igapäevases menüüs on siiski tuhkutele loomuomaselt liha: kana, kalkun, veis, küülik, ka kala. Samuti vutimunad, kõikvõimalikud kana, kalkuni , pardi siseelundid. Ka kahepäevased tibud koos sulgedega. Samuti lisan menüüsse lõheeõli. Algul , kui Nugi võtsin, siis sai ta enamus ajast kuivtoitu, aga ta karv muutus kuivaks ja karmiks. Tekkis hambakivi ja ma harjutasin ta ümber liha ja konti sööma. Oss on algusest peale söönud seda, mida pakun ja ei pirtsuta millegagi- ju ta mäletab aega enne tema leidmist. Toortoiduga on aga loomade karv läikiv, kohev ja pehme ning sile. Samuti on nende tervised head ning hambad korras. Süüa saavad nad kaks või isegi üks kord päevas ja selline söötmine on ka mugav mulle ja sobib ka tuhkrutele hästi. Kui aga pean neid üksi koju ööseks jätma ja nad puuris seni elavad, siis saavad nad kuivtoitu Applaws Kitten kanaliha oma ja see on siis 24h ees neil. Loomulikult kuulub ka värske, puhas joogivesi nende menüüsse. Maiustusteks ja preemiateks kasutan ma enamasti kuivatatud kanfileetükke. Ei poolda magusate söökide ja inimestele mõeldud toidu ega isegi puuviljade andmist tuhkrutele. Tuhkrud on siiski lihatoidulised ja selline söök sobib nende seedimisele ja ainevahetusele kõige paremini.

Mida sooviksid öelda tulevastele ja värsketele tuhkromanikele?

Soovin panna südamele, enne tuhkru võtmist läbi mõelda enda edasine elu kuni 10 aastat. Mõelda hoolega neile paljudele küsimustele ja leida vastused: Kuidas saate hakkama olukorraga, kui perre sünnib beebi? Kui teil juba on beebi ja soovite tuhkrut? ( Nad ei sobi hästi kokku, aga saab hakkama, kui ise valvsad ja hoolad olla. Lapsed ei jää kellelegi tuhkrute tõttu kasvatamata, aga elukorraldus vajab pisut teist lähenemist ja rohkem läbimõtlemist. Kuna tuhkur ei ole puuriloom, siis ei tohiks beebi perre sünniga või olemisega neid ka vaid puuris pidama hakata. ) Kui aga elate üürikorteris, kas lepingu lõppemisega ja kolimise tõttu ka uude koju loomi lubatakse? Kas mitte lubamise tõttu loobute uue kodu variandist või arvestate eelkõige oma loomadega? Ega ei ole plaani välisriiki kolida? Kui peaks olema , kas saate siis loomad kaasa võtta? Kas olete valmis oma kodu kujundama, sättima igapäevaselt nii, nagu oleks majas äsja roomama ja seisma õppinud väikelaps- tegema kodu nö tuhkrukindlaks? Kas teil jagub kannatust veidi keerulisema iseloomuga tuhkru pikaajaliseks õpetamiseks koos karistamisega ( karmid ja isegi valusad ninanipsud loomale, vastu hammustamine koonust jm )? Kas teil on majanduslikult võimalik peale looma ostu ta õigel ajal ka implantaatida või kastreerida/ steriliseerida? Kas saate lubada omale ootamatuid arstivisiite ja kulutusi ravile, kui seda peaks juhtuma? Saate võimaldada tuhkrutele kvaliteetset kuivtoitu ja/või mitmekülgset toortoiduga söötmist? Olete teinud endale enam-vähem põhiasjad tuhkrute elust, käitumisest, kommetest, kasvatusest, toitumisest jm selgeks ( kõiki asju nagunii ette ei näe, aga siiski enamus infot on internetis Tuhkruliidu kodulehel ja ka pisi.ee lemmikloomafoorumis ning Facebookis Eesti Tuhkruinimesed, Holistic Ferrets jm grupid saadaval )? Kui kõik need küsimused saavad vastatud ja te olete kindel, et soovite omale pereliikmeks seda vahvat looma, siis soovin teile südamest õnne- olete teinud parima valiku ja teie edasine elu saab olema täis naljakaid seiku, kohati ka halliks ajavaid tuhkrupahandusi, aga elu koos tuhkrutega ei ole kunagi igav- kui nad just ei maga…aga ka siis võivad nad oma peitu pugemistega ja teadmata kadumistega ning ,,surma,,unega teid täiesti hulluks ehmatada. Soovin kõikidele tulevastele tuhkruomanikele vahvaid ja lõbusaid aastaid koos selle erakordselt fantastilise loomaga/ loomadega. Pidage meeles- üks tuhkur on tore, kaks on veel toredam ja hoiatusena lisan: tuhkrud on sõltuvust tekitavad!