Hooldamine Kui tuhkur tuleb koju Enne tuhkru koju toomist oleks hea, kui iga omanik vaataks oma elamise väga kriitilise pilguga üle. Mõned olulisemad tähelepanekud: Kontrolli, kas ruumides pole seinapragu või auku, kuhu tuhkrul õnnestuks sisse pugeda ja ära kaduda. Toad peavad olema täiesti kindlad, välisuks korralikult suletud. Eemalda põrandalt või tuhkru hüppekaugusest/kõrgusest lillepotid Pane jalanõud kindlasse kohta (kraapimisoht) Säti mööbel nii, et tuhkur ei saaks ronida aknalauale, söögilauale, kappide/riiulite otsa, kust oleks kõrge kukkumine Sea sisse puur või pesa Otsusta, millistes ruumides tuhkur hakkab elutsema ja millised toad jäävad tema jaoks suletuks. Kui ei taha tuhkrut mõnda tuppa lasta, siis oleks parem, kui ta kunagi sinna ei saa. Tuhkur kodus Tuhkrule on vaja magamiseks pesa või korraliku sisustusega puuri, liivakaste vastavalt vajadusele, joogipudel, söögikauss; mängimiseks torud, tunnelid, pallid (mitte kummist); jalutamiseks sobivad traksid ja rihm, reisimiseks transpordipuur. Tuhkru pidamiseks on enimsobivad kaks varianti: kas vabapidamine nagu kassil või veedab tuhkur osa päevast puuris. Esimese valiku puhul peaks tuhkrule kuskile turvalisse ja varjatud kohta sisse seadma pesa, kus oleks mõnus pikutada või sügavat und nautida. Selleks sobib väga hästi kassidele mõeldud pehme majake, asja ajab ära ka mõni dressipluus või kampsun, mis on mõnusalt pehme ning kuhu on hea sisse pugeda. Samuti sobib selleks nt mõni pappkarp/kast, kuhu sisse on kortsutatud ajalehti või pandud suurem tükk pehmet riiet. Enimlevinud on osaline puuris pidamine. Puuri olemasolu ja selle mõningane kasutamine sisendab tuhkrule distsipliini ja samas on selline variant mugav pererahvale. Puur muutub üsna peagi tuhkrule turvaliseks kohaks, kus on mõnus magada. Puuri kasutamisel on oluline et vallatu tegelane saaks piisavalt joosta ja mängida. Hea oleks kui tuhkur oleks puuris ainult öö või siis ka selle päeva osa, kus kedagi kodus pole (oleneb jälle tuhkrust ja kodust). Ülejäänud tuhkru ärkveloleku aja võiks ta vabalt toas või mitmes ruumis ringi liikuda. Tuhkur vajab oma aktiivsuse ja seltskondlikkuse tõttu mitu tundi vabalt liikumist iga päev. Vajalikud protseduurid Tuhkrul tuleks regulaarselt lõigata küüsi, vajadusel teda pesta ja puhastada kõrvu. Vähemalt kaks korda aastas peaks profülaktika mõttes tegema kirbutõrjet. Küünte lõikamiseks sobivad kassidele ja koertele mõeldud küünetangid. VIDEO Kõrvade puhastamiseks sobivad vatitikud ja kõrvapuhastuslahus (koerte või kasside oma). Kuiva tikuga ei tohi kõrvu puhastada, kuna vatt kraabib hella nahka ja tekitab vigastusi. Pesemiseks sobivad koertele/kassidele mõeldud šampoonid, on olemas ka šampoonid spetsiaalselt tuhkrutele. Pesta ei tohiks sagedamini kui kord kuus. Tihe pesemine ei vähenda tuhkrule iseloomulikku lõhna vaid tugevdab seda veelgi. Sage pesemine muudab tuhkru karva hapraks ja kuivaks ning rikub hella naha loomulikku rasusust, mille tulemusena muutub loomakese nahk kuivaks ning see põhjustab sügelemist ja ketendust. Kui tuhkrul on kirpe või ta puutub kokku loomadega, kellelt võib neid saada, peaks tegema tõrjet vastavalt vajadusele. Selleks sobib nt Frontline spray, mida saab karvadesse pihustada. Igasugused koertele/kassidele naha peale tilgutamiseks mõeldud ampullid on tuhkru jaoks liiga kange toimega ning neid ei soovitata kasutada. Teine sobilik vahend on Stronghold Puppy, millel on lisaks kirpudele ka usside ja muude parasiitide vastane toime. Aeg ajalt tuleks pesta tuhkru puuri sisustust ja tema magamisriideid. Liivakastis käimine Et vältida õnnetusi ja vähendada koristusvajadust, peaks igas toas tuhkru jaoks olema liivakast. Üldjuhul teeb isegi väike kutsikas väikesel territooriumil oma hädad liivakasti (puuris näiteks), kuid suure toa puhul võib alguses juhtuda, et ta ei suuda vajaliku kiirusega orienteeruda ja häda maandub sinna kuhu juhtub. Et tulevikus oleks vähem pahandusi, siis tuleks väikest tuhkrupoega pidevalt jälgida ja vajaduse tekkimisel teda liivakasti panna. Reeglina teeb ta alati häda pärast magamist, pärast söömist ja ka siis, kui on juba piisavalt kaua mänginud. Tuhkrul on väga kiire seedimine ja isegi täiskasvanud loom käib liivakastis iga 3-4 tunni tagant. Võimalusel kasutab tuhkur loomulike vajaduste rahuldamiseks alati nurka või seina äärt. Vajadusest liivakasti minna saab aru selle järgi, kui tuhkur hakkab kindla kavatsusega mööda seina ääri jooksma, nuusutama või hakkab tagurpidi liikudes ja saba püsti hoides kuskile tagurdama. Kui on juhtunud õnnetus ja tuhkur on oma häda teinud valesse kohta või kastist mööda, tuleb see koht hoolikalt puhastada tugevalt lõhnava puhastusvahendiga, et tuhkur seal pissilõhna ei tunneks. Vastasel juhul üritab ta järgmisel korral samasse kohta pissida. Kui tal kujuneb välja mingi lemmikkoht peale liivakasti, kuhu oma hädasid teha, siis võib sinna ka liivakasti panna, et ta põrandale ei teeks või pudistada selle koha peale nt kuivtoitu. Reeglina tuhkur söögi juurde oma asju ajama ei lähe. Liivakasti peab puhastama üsna sageli, sest tuhkur ei lähe musta kasti, vaid teeb pigem mööda. Korraliku puhastamise puhul ei teki elamisse tuhkru lõhna. Liivakasti täitmiseks sobivad kõige paremini erinevad saepurugraanulid (pressitud puit), sest need vähendavad väljaheidete haisu ning on tuhkrule ja omanikule mugavad kasutada. Samuti ei vea tuhkur graanuleid oma jalgadega mööda elamist laiali nagu mõne peenema kassiliiva puhul. Liiva kasutades peab jälgima, et see ei tolmaks. Tolmav liiv põhjustab hingamisteede ärritusi, kuna tuhkrule meeldib puhtas liivas kaevamas käia. Jalutamine, õues viibimine Tuhkruga õues käimine ei ole kohustuslik, kuid seda võib teha igal aastaajal sõltuvalt ilmast. Tingimuseks on see, et tuhkur peab olema nõuete kohaselt vaktsineeritud. Õues pole hea viibida väga niiske ja märja ilma korral. Tuhkrul on lühikesed jalad ja mistõttu võib ta kergesti läbi vettida ja külmetuda. Talveks kasvatab tuhkur endale paksu ja koheva kasuka ja külma ei karda. Tuhkrule meeldib väga lumes möllata ja auke uuristada. Väga käreda pakasega siiski õue minna ei tasu? Jalutamiseks on vajalikud traksid ja piisavalt pikk rihm (nt flexi). Vabas looduses, kus tuhkrul ei ole eriti suuri võimalusi peitu pugemiseks, võib ka vabalt ilma rihmata jalutada. Kraapimine, kaevamine See on tuhkru üks lemmikumaid tegevusi ja selle vältimine on peaaegu võimatu. Selle vähendamiseks tuleks tuhkru käpaulatusest eemaldada sellised esemed, mida ta oma tegevusega võib kahjustada (nt igasugused vahtkummist tooted, rannaplätud, matkamadratsid). Mingil määral aitab ka see, kui tema küüned on regulaarselt lühikeseks lõigatud (lõigata nt kord nädalas) Vanema tuhkru puhul aitab ka keelamisest, kuid noor ja rumal tuhkrukutsikas ei saa sellest aru. Mida teha, kui tuhkur hammustab? Tuhkrupoeg, nagu ka koerakutsikas või kassipoeg tahab mängida, kuid enamasti mängib hammastega, st et hammustab ja päris kõvasti. Selline on tuhkrute omavaheline suhtlemine ja niimoodi üritab ta mängida ka inimestega. Kui ta teeb hammustades haiget, siis peaks mänguhimulise jõnglase korrale kutsuma. Tuhkur õpib väga aeglaselt ja temaga tuleb olla järjekindel, vastasel juhul ei tule temast meeldiv kaaslane. Hammustamise vältimiseks ja halva kombe lõpetamiseks on päris mitu varianti: hellahingelisele tuhkrule piisab, kui teha kõva häält ja kiljuda näiteks AI või EI või tema peale kõvasti sisiseda, sest niimoodi käituvad tuhkrud omavahel, kui neile midagi ei meeldi; iga kord, kui tuhkur hammustab, mängimine lõpetada ja temast mitte välja teha (see variant ei tööta eriti, sest tuhkur leiab ka ise endale põnevat tegevust); vastu nina nipsu tegemine; enda sõrme tuhkrule kurku lükkamine (tundub jõhker, kuid kui tuhkur sind valusasti hammustab, siis on see päris hea variant, sest pärast seda tavaliselt on mingiks ajaks rahu majas); kui tuhkur satub väga hoogu ja pidevalt hammustab, pane ta karistuseks puuri kinni; samuti võid oma käsi määrida mõne pahamaitselise asjaga (sinep, pipar, sidrun). Siis on pärast igat hammustust tuhkrul paha maitse suus. ninast kinni võtmine, et ta ei saa hingata (katad sõrmedega tema ninasõõrmed). Seda võib ka siis kasutada, kui tuhkur ei taha oma hambaid sinu küljest lahti lasta. turjast kinni võtmine ja sakutamine või mööda põrandat lohistamine ja samal ajal sisisemine. Selliselt käituvad tuhkrud omavahel ja sellisest käitumisest inimese poolt võib ka abi olla. Tuhkur üritab hammustades mängida umbes kuni neljanda elukuuni (mõned ka hiljem veel) ja pärast seda ta enam hammastega ei mängi ning olukorra peaks kontrolli alla saama. Erinevate võtete kasutamisest on abi kui seda tehakse pidevalt. Ühekordsest korralekutsumisest reeglina abi pole.
