Veterinaararsti juures ETL usaldusarst on dr. Triin Abel Västriku loomakliinikust. Telefon 6 55 33 66 Vaktsineerimine Tuhkrukutsikale võib esmase vaktsineerimise teha juba 6.-8. elunädalal (kompleksvaktsiin, sobilik nt Nobivac või Virbac Puppy). Vaktsiini peaks kordama 3-4 nädala pärast. 3-kuusele või vanemale tuhkrule on kohustuslik teha marutaudi vastane vaktsineerimine. Edaspidi tuleb mõlemat vaktsiini (nii marutaudi kui kompleksi) teha kord aastas. Soovitame kõigil tuhkruomanikel paigaldada oma lemmikule ka mikrokiip. Kiip paigaldatakse tuhkrule kaela naha alla. Protseduur sarnaneb vaktsineerimisega ning seda saab teha kõikides lemmikloomakliinikutes. Mikrokiibile salvestatud number registreeritakse koos omaniku andmetega andmebaasi ning tuhkru kadumisel on leidjal võimalik kiibi numbri järgi õige omanik üles leida. Kui tuhkrule on paigaldatud mikrokiip ning talle on tehtud vajalikud vaktsineerimised, väljastab loomaarst tuhkrule europassi, mille alusel saab tuhkruga välisriikides ringi reisida. Steriliseerimine/kastreerimine Kõik tuhkrud, kes on võetud pere lemmikuteks, tuleb steriliseerida/kastreerida, sest vastasel juhul kannatab nende elukvaliteet ja ka omanikud. Operatsioon tuleks teha, kui tuhkur on umbes kuuekuune, sest siis on ta saavutanud enamuse oma suurusest, hiljemalt enne esimese jooksuaja algust (emaste puhul). Steriliseeritud/kastreeritud tuhkur on mõnus ja rahulik seltsiline, kes armastab ikkagi palju mängida, kuid ei ärritu kergesti ja on inimesele sellisel kujul palju paremaks sõbraks. Kes on korra steriliseeritud/kastreeritud tuhkrut näinud, see teab, kui suur on selle tuhkru erinevus suguloomast ja oskab seda hinnata. Opereeritud mitme tuhkru koospidamisel mingeid vastunäidustusi ei ole, loomade omavaheline läbisaamine on individuaalne ja sõltub juba konkreetsest tuhkrust. Üldjuhul ühe pere kastreeritud/steriliseeritud tuhkrute koospidamisel mingeid probleeme ei teki. Isase tuhkru puhul: • vähendab kastreerimine tunduvalt temale iseloomulikku vänget haisu, mida eritavad üle terve keha paiknevad haisunäärmed; • ennetab kastreerimine territooriumi märgistamist. Isastel on kalduvus haisvat vedelikku igale poole sirtsutada; • vähendab agressiivsust. Nii nagu emastel on ka isastel selgepiiriline paaritusperiood, mille ajal on mõni väga agressiivne. Kastreerimata isase jooksuaeg kestab tavaliselt jaanuarist juunini. Sel perioodil isane tuhkur haiseb väga ebameeldivalt, võib inimesi hammustada ning märgistab. Märgistamine seisneb selles, et tilgutab erinevatesse kohtadesse oma lõhna (nt diivanile, lauajalale, kappidele, vaipadele, nurkadesse jne). Iga tuhkru soetaja peab endale kindlaks tegema, kas soovib oma lemmikule kunagi järelkasvu. NB! Siin peaks meeles pidama, et Eesti tuhkrute populatsioon on veel päris pisike ja enamus neist on omavahel sugulased. Emase paaritamiseks sobiliku isasega peaks omanik arvestama reisidega teistesse riikidesse. Kui emase omanik ei ole huvitatud igal innaperioodil tuhkru paaritamisest, siis peab laskma oma looma steriliseerida, et vältida hilisemaid probleeme. Emase puhul steriliseerimine: • pikendab eluiga. Kui emasel on innaaeg juba alanud, siis selle lõpetab ainult paaritumine isatuhkruga. Tuhkur ei ole nagu koer, kellel jooksuaeg kestab teatud aja. Kui emane ei saa paaritatud, siis ta võib surra aneemiasse või erinevatesse põletikesse, sest lõputu indlemine kurnab organismi ja tekitab erinevaid haiguslikke seisundeid. • Vähendab tuhkrule iseloomulikku lõhna. Operatsiooni alternatiiv (nii emase kui isase tuhkru puhul) on hormonaalne implantaat Suprelorin. Uuri selle kohta täpsemalt veterinaarilt!
